Auteur Maximiliano Duran

Leçon 10

appuyer sur le bouton pour écouter les voix

Dialogue 6 : Jainapunchau... imatataj ruraranki ? :
Hier ... que fesais-tu ? (entre amis)

Personne 1 : jainapunchau, maipitaj karanki ?
hier où étais-tu ?
Personne 2 : Ilamkajmi rirani tukuy punchau, jamja imatataj ruraranki ?
j'allais travailler toute la journée, et toi que faisais-tu ?
Personne 1 : ñojaja wasiipi llamkarani yanukuyta yanapaspa
moi, pour ma part, je travaillais à ma maison en aidant à cuisiner
Personne 2 : imatataj mamaiki rurara jainapunchau chaupipunchauta ?
qu'est-ce que ta maman faisait hier à midi ?
Personne 1 : paija yanukura papachupita, jampa mamaikija ?
elle cuisinait "la soupe de pomme de terre", et ta maman ?
Personne 2 : paija mayllara achka pachata tukuipunchau
elle lavait des vêtements toute la journée

Vocabulaire :

jainapunchau hier
karanki tu étais
tukuy tout, tous
ruraranki tu fais
rurara elle fit
yanukura elle cuisina
papachupi soupe de pommes de terre
mayllara elle lavait
achka beaucoup
punchau journée, jour
chaupi milieu, ½, demi
maipitaj où ?
rirani j'allais
warmiki ta femme

Verbes :

llamkay travailler (racine : llamka)
ruray faire (racine : rura)
mayllay laver (racine : maylla)
riy aller (racine : ri)
yanukuy cuisiner (racine : yanuku)
mayllakuy se laver (racine : mayllaku)

Le passé simple

Regle

Règle 52 : Pour former le passé (simple), on prend la conjugaison du présent , on place entre la racine du verbe et le suffixe correspondant à la personne, le suffixe RA. SAUF! (rare exception quechua) pour la troisième personne dont on supprime la N final pour des raisons phoniques.

Exemple : verbe KAY (être)
  • Racine : KA
  • Présent : ñoja kani
  • Passé (simple) : ñoja kaRAni je fus
  • ñoja kaRAni : je fus ñojanchik kaRAnchik: nous fumes
  • jam kaRAnki : tu fus jamkuna kaRAnkichik: vous fûtes
  • pai kaRA : il futpaikuna kaRAnku: ils furent
  • chai kaRA : on fut chaikuna kaRAnku: ils furent

verbe RIMAY (parler)

  • ñoja rimaRAni : je parlai
  • jam rimaRAnki : tu parlas
  • pai rimaRA : il parla
  • chai rimaRA : on parla
  • ñojanchik rimaRAnchik : nous parlâmes
  • jamkuna rimaRAnkichik : vous parlâtes
  • paikuna rimaRAnku : ils parlèrent

Exercices :

Exercice 1 : Conjuguer les verbes Ilamkay, ruray, yanukuy, mayllay, takiy, puriy au passé (simple)


Exercice 2 : Répondre au passé (simple) aux questions suivantes, et construire d'autres réponses avec des verbes déjà présentés :

  • imatataj ruraranki ? : (takiy) : takirani waujeywan
  • qu'est-ce que tu a fait ? je chanté avec mon frère
  • imataj ruraranki ? : (rimay) : rimarani waujeywan
  • imataj ruranki ? : (puriy) : …
  • imataj ruranki ? : (rantipakuy) : ...


Exercice 3 : En observant les deux phrases suivantes :
  • ñoja rirani wasiita
  • pai rira wasiita
Compléter la conjugaison aux autres personnes.

  • Karlos ...
  • Jam ...
  • Pai…
  • Ñojanchik …
  • Paikuna ...


Exercice 4 : En suivant le modèle de question-réponse donné ci-dessous, construire des questions (?) et y répondre (R):

pitaj yanukura ? R: ñoja yanukurani
? R : jam
? R : Lili
? R : ñojanchik
? R : Oscarwan Laura


Exercice 5 : pitaj yanukura  chupita ? R: ñoja yanukurani chupita

  • pitaj yanukura chupita ? R : jam yanukuranki chupita
  • pitaj yanukura chupita ? R : (Lili)
  • pitaj yanukura chupita ?  R : (ñojanchik)
  • pitaj yanukura chupita ? R : (Oscarwan Laura)

PACHA, UNAN (le temps)

Adverbes de temps

  • ñaja : il y a un moment
  • kunan : maintenant
  • pajarin : demain
  • punchau : jour, clarté
  • chisi : hier soir ou nuit
  • kunan punchau : aujourd'hui
  • achikiay : l'aube, faire jour
  • jainawata : l'année dernière
  • una : longtemps, durée   
  • sapa kuti : toujours, continuant
  • chaimanta : après
  • jainapunchau : hier
  • mincha : après demain
  • tuta : nuit, obscurité
  • tutayay : faire nuit, obscurcir, nuit
  • jaini punchau : avant hier
  • wata : l'année
  • jainiwata : l' avant dernière année
  • unayay : se mettre en retard
  • ña : suffixe pour dire «déjà»


Exercice 6 : Observer les structures et continuez

  • chisi takirani wainota : hier je chanté  un waino
  • chisi mikurani tantata : hier je mangé du pain
  • jainawata mikurani tantata  : l’année dernière je mangé du pain
  • (takiy, waino) jainawata ...
  • (achikiay, puriy) karuta ...


Exercice 7 : répondre avec un adverbe de temps.

  • jaikaptaj asiranki : quand as-tu ri ? : ( hier soir)
  • mikuranki (jainawata) : jainawataña (l’an dernier )
  • puriranki (Ñaja) :
  • continuer aux autres personnes ...


Exercice 8 :
  • jaikaptaj asira : quand as-tu ri ? : achikiayta (à l'aube)
  • asiranku . quand ont-ils ri ? tutayayta (à la tombé de nuit)
  • jamkuna.
  • jam :
  • continuer avec les autres pronoms ...

Taki : Chanson

KUYAYMANTAM WILLAKUY : L'HISTOIRE D'UN AMOUR
(Trad. M. Duran) (C. Almaran / F. Blanche : 1957)
Wajtallaipiñachu kanki sonjollai mon coeur, tu n’es plus à mon coté
Yanallaija sapallanña kakuchkan il me reste la solitude dans mon âme
Manaña rikuita atispa et si je ne peux pas te voir
Taitacha kuyachiwasja parce que dieu a fait que je t'aime
Asuan muchukunaipaj pour me faire souffrir d’avantage
Jam raikullam unaimanta kausani tu as toujours été la raison de mon existence
Jam waylluyja religionmi ñojapaj t’adorer c’était une religion
Muchainikipi tarispa trouvant dans tes baisers
Aypuwasjaiki rupaiia la chaleur que tu me donnais
Kuyayta waylluytawan l’amour et la passion

Vocabulaire de la chanson

wajta coté
wajtai mon coté
wajtallai seule mon coté
wajtallaipi seule à mon coté
wajtallaipiñadéj à seule à mon coté
wajtallaipiñachu déjà plus à mon coté
wajtallaipiñachu kanki tu n’es plus (déjà) à mon coté
sonjollai mon cœur seul
wajtallaipiñachu kanki sonjollai mon cœur, tu n’es plus à mon coté
yanallaija mon âme, mon esprit seul
yanallaija sapallanña kakuchkan il me reste la solitude dans mon âme
manaña non déjà
rikuita il s’agit de te voir
atiy pouvoir
atispa en pouvant, en étant capable
manaña rikuyia atispa et si je ne peux pas te voir
taita père
taitacha petit père, dieux (pour le religieux)
kuyachiway me faire aimer, faire que j’aime
kuyachiwasja il a m’a fait aimer, il a fait que j’aime
taitacha kuyachiwasja parce que dieu a fait que j’aime
asuan d’avantage, beaucoup plus
muchukuy souffrir, être affligé, être triste
muchukunaima souffrance, ma tristesse
muchukunaipaj pour ma souffrance, pour ma tristesse
asuan muchukunaypaj pour me faire souffrir d’avantage
raikuen raison de, à cause de
raikullam la seule raison de, seulement à cause de
jam raikullam unaimanta kausani tu as toujours été la raison de mon existence
jam waylluija religionmi ñojapaj t’adorer  c’était une religion
muchainikipi tarispa trouvant dans tes baisers
aypuwasjaiki rupaita la chaleur que tu me données
kuyayta waylluytawan l’amour et la passion

leçon précédente leçon leçon suivante